EIT , TAAT JA KÜTTEPERIOOD

Eit hakkas hommikul end asemelt üles ajama, et tuba kütta.
Lükkas esimese teki pealt.
Lükkas teise teki pealt.
Lükkas kolmanda teki pealt.
Lükkas...

Kui eit viimase teki pealt sai lükatud, oli kell juba nii kaugel, et aeg taas magamaminekule sättida.
​
Eit tõmbas esimese teki peale.
Tõmbas teise teki peale.
Tõmbas kolmanda teki peale.
Tõmbas...

Ja kus siis taat oli?

Imelik küsimus. Metsas. Puid tegemas.

EIT, TAAT JA TORUMUSI

Eit mangunud musu. Käinud aga taadile peale, et ajagu too huuled torusse, musi tahaks.
Taat ajanud.
Pärast näinud hullu vaeva, et need toru seest jälle kätte saada. 
Eit mõelnud vahepeal ringi. Ei tahtnud musi toruga ega ilma toruta.

EIT JA TAAT VALIMAS

Valimiste aeg saabus. Iga päev leidis taat postkastist sõbrapilte. "Vali Jüri! Jüri on kõige õiglasem." "Vali Jaan! Jaanil on kõige mõistlikumad mõtted." Eit kleepis juba kolmandat albumit täis, pildid ikka otsa ei lõppenud! Iga päev lubati telekas, et Peedu teeb põlve paremaks ja Eedu elu etemaks. Oleks kõik sõbrad ise siin, oleks hulk tööd tehtud.

Eit ja taat panid valimisriided selga ja kiirustasid kohale. Kolm päeva valisid, aga kui valitud said, olid mõlemad rahul.

Eit valis Antsu ja taat Andot. Iga valitu sobis oma kohale kui valatult: ikka suur omale, keskmine seemneks ja pisikesed pabulad sigadele.

EIT JA TAAT KAEVUL

Taadil kukkus eit kaevu.
"Üks. Kaks. Kolm. Neli. Viis. Kuus. Seitse. Kaheksa. Üheksa..." loendab taat. "Sulps!"
Taat muheleb.
"Hea sügav kaev! Ei selline ka suure põuaga kuivaks jää!"

EIT JA TAAT BUSSIPEATUSES

Taat ootas bussi pealt eite. Eit tuli, aga näe kurja! Libe. Jäi bussi alla.
"Mis maainimese elul viga! Nagu heas Eesti filmis: kord buss all ja eit peal, siis jälle eit all ja buss peal!" muheles taat.

EIT  TAATI SAATMAS

Taat tahtnud naabrimehega ööseks kalale minna. Eit saatnud taadi hoopis kuu peale kurke korjama. Taat läinudki.
Kolme päeva pärast tulnud taat tagasi, kurgid kaasas.Eit saanud aru küll, et Luunja omad - kile olnud ümber ja kiri peal. Aga ei öelnud eit taadile midagi. Kolm päeva olnud taadil hea vaikne elu. Nii vaikne, et taat kippunud viimaks taas kalale. Eit kihvatanud. Hakanud juba kuhugi saatma, aga saanud veel sõna sabast kinni. Taat käinud kalal ära. Saanud suure havipuraka. Isegi eit kiitnud.

EIT JA TAAT VARAHOMMIKUL

Eit äratanud hommikul taati: "Aja ennast juba maast lahti, suur valge väljas!"
Taat ajand vastu: "Kus ta valge on? Puhta pime alles!"
Vaidlevad ja vaidlevad. Eit saanud päris kurjaks juba.
Lõpuks taat teinud silmad lahti. Kae kurja! Olnudki valge.

TAAT, EIT JA KLEIT

Eit näinud poeaknal kleiti. Mangunud taati: "Osta!"
Taat ei ostnud.
Järgmine kord eit luninud jälle: "Nii ilus kleit! Osta!"
Taat ikka ei ostnud.
Kolmas kord utsitanud eit uuesti: "On ju kena kleit! Ära koonerda, taat! Osta!"
Taat ostnudki. Rinnust olnud lai, õlgadest pigistanud ja saba seganud sammumist, aga ega eit ju muidu rahule jäta.